Kui sa arvad, et kõik on kontrolli all!

Täna on käimas see hetk kus sõidan rattaga Pariisi poole (mitte küll kõige lühemat teed) aga siiski väntan. Ja mitte Eesti "Pariis" vaid Eifeli torn,, Champs-Elysees, Louvre jne.see "unistuste" koht kuhu kõik minna tahavad.

Kõik saab kuskilt alguse.

Alguse sai kõik 2015 sügisel kui nägin kuulutust FB-s, kus kutsuti sõitma "teid mida sa pole varem sõitnud kuna sind on ju ära tüüdanud kohalikud teed". Kuigi mõte tundus huvitav ja Tour de France olen tahtnud alati ka ise vaatama minna siiski matsin olude sunnil mõtte maha. Oh üllatust kui 24 november mulle sünnipäeval teatati, et juulis hakkad sa Prantsusmaale väntama. Sünnipäeva kink mis ei unune kunagi. Emotsiooon jääb!

Iga tõsiselt võetav üritus vajab ettevalmistust.

Võrreldes oma saatuse kaaslastega kellega me nüüd iga päev tõuse ja langusi, vihma ja päikest ning tube  jagame  oli minu ettevalmistus pisut teistsugune.  Nende graafikusse mahtusid paar korda nädalas pikad sõidud ja vahepeal lausa 3 päevased tuurid siis mina otsustasin teha palju väikeseseid starte, millest pikim oli mais sõidetud Viini "Gran Fondo" 140km. Plaanisin teha 3 starti nädalas + 1-2 n.ö taastussõitu. Ütleme nii, et täitsin plaani u 80%.   

Enne tuuri oli plaan võtta nädal rahulikult. Kas oli see närv või õnnetu juhus aga viimase nädala esmaspäev algas metsiku kurguvalu ning silmapõletikuga. Loomulikult loobumine ei tulnud mõttesegi nii ma siis eirasin kõike ja jätkasin igapäevaseid toimetusi. Plaanitud rattaga veeremised jätsin küll ära aga liikusin rohkem jalgsi, et mitte päris koju istuma jääda. 

Nii nagu kogu see üritus on olnud suur üllatus nii ma jätsin ka tutvumise kaaslastega viimasele minutile(olgu üllatus). 

Pühapäev 03.07.16:  nüüd on see käes ja enam pole aega ettevalmistusi teha.

Asjad kotti, rattal kummid täis, pilk õue (vist ei saja?) ja minek Pirita Hawaii poole.  Jõudes Linnahallini oli selge et kohe kohe saan ma märjaks.  Hommikune päike oli asendunud tugeva vihmaga, kuid enam polnud valikut "kas minna sõitma või mitte, nagu see on olnud trenni ajal".

Ilmselt vihma pärast oli Hawaiisse saabunud oluliselt vähem proloogil osalevat rahvast kui ma ootasin.  Proloog vihmas tehtud ja laevale. Laeval selgus, et asja võetakse väga tõsiselt ja joovastavaid jooke manustatakse ülima ettevaatlikusega. Olles kaaslastega solidarne pidin ka piirduma ainult 4 õllega (vs 1-2). Hetkel hoiame sama joont 2vms vs 0 /päevas. (mõningate eranditega)

Sõidetud 4 päeva 

1 päev 

Planeeritud 190km. Reaalne 201km Sõiduaeg u.11:00-20:00

Esimese päeva märksõnad on kindlasti Stockholmi ja selle ümbruse rattateed. Ma pean ütlema need on fantastilised. Võrreldes muu liiklusega sa lihtsalt lendled mööda tänavaid.  Kuna sõitsime kiiresti ja olime purakat täis ei pannud tähelegi, et vahepeal tegime ca 10km pauna linnasees. Aga selle eest nägime ilusaid parke ja isegi ühte suusakeskust keset Rootsi pealinna.  Tee mis viis meid Norrköüingusse oli pigem sile, kuid lõpupoole kimbutas meid natuke vihm ja puhanguline tuul

2 päev

Planeeritud 130, Reaalne 142km

Norrköping-Västervik

Teekond natuke künklikum ja seega ka veidi lõbusam. Vürtsiks ca 10 km kruusateid.  Kui ma jõuan mõelda, et "huvitav kas jõuan sõita tuuri lõpuni ilma rehvi purunemiseta" siis võib kindel olla, et varsti pean rehvi parandama. See päev pidi seltskond minu järgi kaks korda ootama.  Ilm aga oli päikseline ja kilomeetrid kadusid. Hetkel veel rahval jõudu, et teha n.ö vahefinisheid erinevate siltide juures. Eks näis kuidas 10 päeva pärast lood on.

Västervik on muide olnud Rootsi pealinn kunagi ammu. Ööbimine oli meil igati lahedates majakestes ja peale rasket sõidupäeva sai ka jahutavasse vette hüpata ja mõned ujumis liigutused teha.

3 päev

Västervik-Kalmar ca 185km

VIHM- ja ilmselt sellepärast ei tulnud ka eksimusi sest kaardi lugeja ei tahtnud lisa kilomeetreid ega tunde rajal veeta.  Hetkel ainuke päev kus oleme teinud lõuna peatuse, sooja söögiga.  Saime kogeda suurepärast sibula suppi ja Rootsipärast pizzat. 

See päev oli ilmselt mulle meie grupist kõige kergem. Kehal oli sõites temp normaalne ja lirtsuvad jalad ei häirinud kuna peas kummitas Kaukko lause "jalad on niikunii märjad ja külmad, seega pohhui". See mõte ei lasknud pisiasjadel ennast häirida lasta. 

4 päev

Kalmar-KarlsKrona ca 90km

Päeva märksõnad on kukkumine ja tehnilised rikked.  Hommikune mõte muuta natukene päeva marsruuti maksis millegipärast valusalt kätte.  Plaan oli minna vaatama Ölandi silda.  Mööda rattateed lauges kurvis niiske ja lehtedega tee peal kaotab kontakti maaga Hendrik ja ootamatust kukkumisest üllatunud Kerli vajutab pidureid ning mõlemad leiavad ennast asfaltilt. Õnneks vigastused ilmutavad ennast sinikate näol. Kuid karmal oli veel midagi plaanis ja 10min hiljem rattast muruplatsil parkides, libises see mul käest ning tulemused kõver käikar. Peale 1-st remondipoodi läks asi paremaks (sõidu sain tehtud), vahepeal läks kumm, peale 2st poodi tundub asi ideaalne. Eks homme näis. 

Kõik linnad mida oleme külastanud on kenade vanalinna aladega. Igalpoolt olen leidnud uut ja huvitavat käsitöö õlli mis tuleb üldjuhul kraanist.  Teed on mõnusad alla-üles looklevad. Loodus on kena. Autojuhid viisakad. Kui kellelgi tekib soov teha väike ratta tripp Rootsis siis kindlasti soovitan aga just ratta või jalgsi, kuna autoga paljudele ägedatele teedele lihtsalt ei pääse.


Mingil põhjusel tegid kõik sellest tänava nimest pilti-------------------------------------------------------------

Homme ootab meid ees ca 160 km ja see on ka ühtlasi viimane päev Rootsis. Siis saame hakata nautima Taani kõrgelt arenenud rattakultuuri.